Gustav Nõlvak

Gustav Nõlvak sündis 16. juulil 1911 Läänemaal Asuküla vallas Kustas ja Liisa Neideri (eestistatult Nõlvak) seitsmest lapsest viiendana.

1918 - 1924 õppis Vilkla külakoolis
1924 - 1932 õppis Läänemaa Õpetajate Seminaris
1932 - 1946 töötas Koluvere Riiklikus Hoolekandekoolis
1936 - 1940 õppis eksternina Tallinna Konservatooriumis prof. Paulseni viiuliklassis.
1947 - 1948 töötas Haapsalu Pedagoogilises Koolis
Usule tuli 1939. Ristiti nelipühil 1939 Ridala Baptistikoguduses.
Haapsalu EKB koguduses 1946 - 1983 jutlustaja, kogudusevanem ja koorijuht.

Gustav abiellus 7. märtsil 1942. Peres kasvas üles kolm last: Jüri, Toomas ja Urve (Pihlak). Lapselapsi on 11. Gustav lahkus igavikku 21.detsembril 1983.

Gustav Nõlvaku isa Kustas oli väga edumeelne. Kolm last said õppida Läänemaa Õpetajate seminaris. See oli hea kool tublide õpetajate, looduse- ja muusikakallakuga. Lõpetanud seminari, sai Gustav töökoha Koluvere Hoolekandekoolis, mis kandis hoolt raskeltkasvatatavate poiste eest.

Tutvudes poiste elulugudega, tundis ta varsti, et teisi kasvatades peab ta kasvatama kõigepealt iseennast. Gustav oli haaratud Pestalozzi kasvatusmetoodikast. Sel ajal ta mõistis ka kui tähtsad olid talle isakodu lihtsad palvehetked, eriti pühapäevahommikused olid alati jätnud sügava jälje tema hinge. Nii said vanemad 1939. aasta märtsis Koluverest pika kirja tema sisemistest võitlustest ja usust. Sama aasta nelipühal ristiti ta Ridala koguduses. Ta koondas Ridala koguduses noori ja tegutses laulukooriga.

Gustav abiellus 7. märtsil 1942 Hermine Roastuga, kes kirjutab oma mälestustes: "Oli Saksa okupatsiooni aeg. Koluveres puudus kodusoojus. Gustav kutsus mind enda kõrvale tööle rajama ühist kodu, et poisid (kasvandikud) võiksid alati uksest sisse astuda ja oma muresid jagada. See oli meie abielu ilusaim aeg. Tekkis ärkamine. Palju poisse sai uue elu. Meie kodu oli lapsi täis. Laulsime, peale Piibli lugesime ka luuletusi. Eriti Marie Under oli poiste lemmik. Muutus koolis oli nii suur, et kooli õppenõukogu koosolekul pidi direktor ütlema: Nagu inglid oleks meie asutusest läbi lennanud."

Nõukogude kord aga võttis Gustavilt võimaluse pedagoogina töötada. 1946. aastal siirdus ta Haapsallu, kus töötas veel aasta Pedagoogilises Koolis, kuid samal ajal oli kutsutud Haapsalu koguduse jutlustajaks ja koorijuhiks. Innukalt töötas ta koguduse noorte ja lastega, ehkki see oli keelatud; kuid võimude sagedased ähvardused ja trahvid ei suutnud seda tööd lõpetada. Koguduses tehti väljasõite kodumaale ja kaugemale. Kooris lauldi klassikat ja suurvorme, tegutsesid vokaal- ja instrumentaalansamblid.

Kõik kolm selle pere last on tulnud usule. Gustav pööras palju hoolt ja tähelepanu laste arengule ja kasvatamisele, tehes kõike suure põhjalikkusega. Selle taga oli tema armastus. Ta jagas lastele sügavaid vaimulikke põhimõtteid, ning ta oskas kõiki olukordi lahendada.

Gustav Nõlvak oli kogu hingega pühendunud koguduse karjane, kellele kogudusetöö oli esimesel kohal, ta oli armastatud evangelist, koorijuht, muusikamees, looduse armastaja, iluaiandusega tegeleja, hea pedagoog, pidevalt lugev ja õppiv ja ennast täiendav, kartmatu riskantsetes oludes ja alati Jumalale toetuv.

Tema oskused leidsid rakendamist ka Eesti vendluse töös. Oli kauaaegne Presbüterite Nõukogu liige, koorijuhtide kursuste üks initsiaatoreid koos oma venna Ruudi Nõlvakuga, esines sageli pedagoogiliste ja kasvatusalaste loengutega mitmetes kogudustes, oli hea saksa keele valdaja ja oodatud tõlk ja jutlustaja saksakeelsetel jumalateenistustel mitmetes Eesti kogudustes, kus töötasid sakslased. Mõistis ka inglise keelt. Tundis huvi eesti keele probleemide suhtes ning oli ajakirja "Keel ja Kirjandus" pidev lugeja. Ta kasutas kõiki neid oskusi jumalariigi ülesehitamisel.

Gustav Nõlvak

Oma jutlustes tõi alati hulgaliselt näiteid linnuriigist. Tema tähelepanekud olid alati nii huvitavad ja detailiderohked, et kuulajal tekkis väga elav kujutluspilt ja huvi räägitavast. Tema jutlused olid toitvad ja tõed arusaadavad.

Gustavil oli suur südamearmastus oma töö vastu. Koguduse töös ei pidanud ta midagi koormavaks ehk liiga raskeks. Küll jala ja jalgrattaga ning ilmale vaatamata jõudis ta ikka teda ootava koguduse liikme juurde.

Üle 37 aasta on ta töötanud kogudusevanemana ja evangelistina. Oli oodatud evangelist küll saartel ja mandril. Tal oli rikas hing ja avar süda. Ta oli tõeline vaimulik ja ühtlasi pedagoog. Ta oli noortega kui noor ja vanadega kui hoolitsev poeg. Gustav Ferdinand Nõlvak oli jagaja. Ta jagas oma hinge rikkusest kõigile teelistele just nagu Juhan Liiv on sõnastanud: "Sooja leiba, mõtelge".